Madalamad sagedused tekitavad suuremaid, tugevamaid mullikesi; kõrgemad sagedused tekitavad peenemat ja õrnemat kavitatsiooni.

01

20-28 KHz: tugev ja vastupidav

Madalad sagedused tekitavad suuremaid mullikesi ja tugevamaid kokkupõrkeid, mis sobivad raskete õlide, rasvade, süsiniku, valu ja tugevate metallosadega. 28 KHz on levinud tööstuslik valik tugeva saaste korral.

Tugevam toime ei ole ideaalne õrnade või kergesti kahjustatud pindade jaoks.

  • Raske õli ja rasv
  • Süsinik ja valujäägid
  • Tugevad metallosad
02

40 KHz: üldine vaikesagedus

40 KHz tasakaalustab tugevust ja katvust ning on kõige laialdasemalt kasutatav sagedus üldiste tööstuslike osade ja segatööde jaoks.

See on mõistlik lähtepunkt, kui töökoormus pole selgelt raske või ülipeen.

03

60–80 KHz ja rohkem: peen ja õrn

Kõrgemale sagedusele sobivad täppiskomponendid
Kõrgemad sagedused sobivad peentele, õrnadele osadele.

Kõrgemad sagedused tekitavad peenema, õrnema kavitatsiooni peenosakeste, optiliste ja tundlike pindade jaoks. Need on raskel pinnasel aeglasemad, kuid kaitsevad õrnu osi.

Laboratoorsed, optilised, pooljuht- ja täppistööd kasutavad tavaliselt kõrgemaid sagedusi.

04

Kahe sagedusega segatöödeks

Kui masin saab hakkama nii tugevate kui ka õrnade osadega, pakub kahe sagedusega mudel rohkem kui ühte seadistust. Tasub valida siis, kui töökoormus on tõeliselt erinev.

Seejärel valitakse sagedus osade kaupa, selle asemel, et teha kompromisse ühe seadistusega.

Kiired vastused

Korduma kippuvad küsimused